MÕTTEID NISSI VALLA TULEVIKUST

Igal valimisperioodil tulevad parteid ja valimisliidud välja erinevate lubadustega, mille ümber ehitatakse oma valimiskampaaniad.
Tundub, et nende lubaduste elluviimine on ainsaks lahenduseks elu jätkumiseks.

Tasub visata pilk peale 4 aastat tagasi antud lubadustele ning anda oma hinnang, kui paljud lubadused said täidetud, kui paljud mitte.

Lubadusi anda on alati lihtsam, kui neid täita..

Valimisliidu MINU OMA VALD nelja aasta taguseid plaane saab lugeda siit: http://issuu.com/kaidokatalsepp/docs/ajaleht_a2_a3_low

Mis sellest on ellu viidud? Mitte just väga palju. Ning siin ei saa näpuga kellegi teise peale näidata - eks me kõik hindasime oma võimeid üle.
Oluline on sellest õppida ning ning omad järeldused teha.


Küll kutsume inimesi kaasa mõtlema teemadel, mis meile korda lähevad.
Allpool püüame pakkuda mõned lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks.
Nende elluviimine sõltub terve volikogu ühtsest tahtest, mitte väheste veenmisoskusest.

Avalik ruum

Meie valla visiitkaardiks on meie külad ja alevikud.
Aastatega on olukord läinud paremaks.
Paranenud on heakord üldiselt, renoveeritud on mitmeid era- ja kortermaju, rajatud ka mõned mänguväljakud. 

Siin aga mõned ettepanekud, kuidas astuda samm edasi avaliku ruumi arendamise ja parendamise suunas:

• Teadlik elukeskkonna planeerimine.
  Meie avalik ruum ei parane iseenesest – sellega on vaja tegeleda järjepidevalt ning planeeritult. Suuremates omavalitsustes on selle jaoks tööle palgatud valla-, või linnaarhitektid, kelle töökohustuste hulka kuulub ka asulate elukeskkonna planeerimine.
  Nissi vallas võiks selleks inimeseks olla arendusjuht, kellest viimasel neljal aastal oleme väga puudust tundnud.
• Prügikastid ja pingid vastavalt vajadusele avalikesse kohtadesse.
• Toetame avalike teedega piirnevate aedade korrastamist AIATOETUSE näol. Selle meetme eesmärgiks on julgustada inimesi tegema samme oma kinnistute parendamiseks pigem TÄNA, kui HOMME. 

Väike toetus valla poolt oleks suur asi näitamaks, et kaunimad kodud ja kinnistud on meie kõigi huvides.


Mis kasu sellest tuleb? 

• Asulate üldpilt paraneb märgatavalt. 
• Elanike kinnisvara väärtus tõuseb märgatavalt.
  (Mitte ainult toetuse saajate)

Ettevõtlus 

Nissi valda ei saa täna pidada just kõige ettevõtjasõbralikumaks vallaks.
Tasub mõelda vallavolikogu otsuse peale mitte lubada tööstuspargi arendust Riisipere viadukti juurde.
Tasuks ka mõelda meie aastapreemiate saajate nimekirja peale.
Kui palju ettevõtjaid sellest nimistust me leiame? 

Ettevõtlikud inimesed on meie valla arengu nurgakiviks.
Kui oleme huvitatud, et me ei ääremaastuks, siis tasuks igati toetada neid aktiivseid, kel soov ja huvi tegeleda ettevõtlusega Nissi vallas.
Kui on tööd, siis on ka inimesi. 
Et ettevõtlus Nissi vallas areneks, pakuksime ettevõtjatele abikäe järgmiste meetmete kaudu:

• Ettevõtlustoetus (uutele ettevõtetele)
• Kaugtöökeskus/teenuskeskused suuremates alevikes

Meil tuleb leida võimalused, kuidas toetada noori ettevõtjaid vajaliku infrastruktuuriga.
Kui soovid avada kauplust, kohvikut või väiksemat teenindusettevõtet, siis linnades leiad üldjuhul lihtsasti sobilikud ruumid.

Nissi vallas on olukord keerulisem – sobilikke ruume on väga raske (kui mitte võimatu) leida.
Kaugtöökeskuse/teenuskeskuse jaoks ruumide võimaldamine võiks olla just see viis, millega vald saaks alustavatele ettevõtjatele õla alla panna.

Hetkel on vallas ka mõningad hooned, mille kohta meil tulevikuperspektiiv puudub.
Miks mitte neid kohaliku ettevõtluse edendamiseks kasutada?

Haridus

Hariduspoliitika pannakse paika riiklikult ning kohalikul omavalitsusel ei ole väga palju mängumaad selle suunamisel. Küll tuleks aga see mängumaa, mis meil olemas on, laste heaolu nimel maksimaalselt ära kasutada.
Sellest lähtuvalt on meil järgmised ettepanekud meie hariduselu korrastamiseks:

• Koolide ühendamine lasteaedadega
  Aastaid on esile tulnud probleemid laste üleminekul lasteaedadest kooli.On see stressirikas nii allasutuste juhtidele, lapsevanematele ning ka lastele endile.
  Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab võimaluse lasteaedade ja põhikoolide ühendamiseks.
  Majanduslikult annaks see samm väikese efekti.
  Samas tagab allasutuste juhtimise ühendamine oluliselt paremini laste ühtse arengu eelkoolist põhikooli lõpetamiseni välja. 

• Kooli raamatukogud alevike raamatukogudeks
  Eelmisest punktist lähtuvalt tundub see igati loogiline samm.
  
  Hetkel on vallas 4 raamatukogu – 2 rahvaraamatukogu ja 2 kooliraamatukogu.
  Seadusega on ette nähtud, et kooli juures peab olema õpikufond - seega ka kooli raamatukogu.
  Kui aga suudame läbi viia haridusasutuste liitmise, siis tunduks igati loogiline, et mõlemasse külla jääksid toimima koolide raamatukogud, mis on avatud kogu vallarahvale. Häid näiteid ei ole vaja kaugelt otsida – Keila Gümnaasiumis on raamatukogu, mis teenindab tervet linna ning see toimib hästi.Loomulikult on vaja teha ümberkorraldusi tööaegades ning töötajate koormustes, ent lõppkokkuvõttes võidaksime nii raha kui ka raamatukogude poolt pakutavate teenuste kvaliteedis.

• Koolidest elukestva õppe keskused
  Tänapäeva ühiskonnas räägitakse järjest rohkem elukestva õppe vajadusest. Meie elukorraldus on võrreldes mõnekümneaasta taguse perioodiga oluliselt muutunud. Kui varem oli tavaline, et noor läks ühte asutusse tööle ning aastakümnete pärast läks samast asutusest ka pensionile, siis täna on tavaline praktika, et inimesed teevad kannapöördeid oma elus iga 4-5 aasta tagant.
  Vajadus pideva enesetäiendamise järgi on olemas - seetõttu oleks väga hea, kui saaksime pakkuda võimalust täiendõppeks ka koha peal.

Kultuur 

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega, on toimunud suur muudatus Nissi valla demograafias:
Oluliselt on vähenenud vallas elevate inimeste arv, väljaspool valda töötavate inimeste osakaal on tõusnud jne.

Küll ei ole nende muudatustega väga arvestanud kohalik kultuurielu.
Meie kultuurikontseptsioon tundub oma olemuselt "ajast ja arust", väärtustades neid väheseid, kellele Jumal on andnud lauluhääle ja tantsusammu, ent unustades meie valla elanikest enamuse.
Keskmine tööealine Nissi valla elanik lõpetab oma tööpäeva kella 5-6 paiku õhtul ning jõuabt koju laste juurde heal juhul kell 7 õhtul.
Enamus neist ei jõua/ei taha võtta osa sellest, mida pakub tänane Nissi valla kultuurielu
Ning neid inimesi on palju.

Siin väike mõttekäik:
Meie kultuurimajade aastaeelarved on Turbas  ca 40 000 EUR ning Nissis ca 50 000 EUR a.
Kui jagada kultuurimajade eelarvesummad nende inimeste arvuga, kes reaalselt pidevalt kasutavad kultuurimaja, siis läheb valla kassast iga inimese peale ca 700 – 1000 EUR aastas!
Paneb mõtlema? 
Selline rahakasutus tundub ebaõiglane - eriti nende inimeste vaatenurgast, kes Kultuurimajja üldse ei satu.


Aga kuidas edasi? 

Elu on näidanud, et rahvas teab väga hästi, mida nad ootavad ja soovivad. Kolmel aastal korraldatud vana-aastaõhtud Turba Kultuurimajas, kus initsiatiivi võtsid enda peale kohalikud sõpruskonnad, on olnud meeldejäävaimad kultuurisündmused alevikus.. Kultuurimaja saal ei ole ka ühegi välisnäidendi esitlusel olnud nii täis, kui sel aastal Kaja Kaasiku poolt lavastatud Mats von Kartoffeli etendusel. 
Et kultuurielu kohalikus vallas läheks edasi leiame, et:
 

• Tuleks luua uus kultuurikontseptsioon, kus ENNEKÕIKE väärtustatakse inimeste ettevõtmisi, mis on suunatud tervele kogukonnale 

• Muuta kultuurimajad seltsimajadeks, mis pakuvad omalt poolt ruumi ning vajaliku varustuse kultuurielu edendamiseks, ent kohaliku kultuurielu korraldamine oleks kohalike seltsidele ja aktiivsete inimeste korraldada.

• Kultuuristipendium - et toetada inimeste häid ettevõtmisi 

Transport

Haapsalu raudtee taastamine on vast iga inimese unistus, keda see otseselt mõjutab. Loomulikult tuleb anda omalt poolt kõik, et rongiliiklus Haapsaluga taastataks. Seda ainuau ei saa endale võtta ükski valimisliit ega ühegi erakonna kohalik rakuke. Oleme veendunud, et volikogus hääletataks ühehäälselt rongiliikluse taastamise poolt. 
Küsimus ei ole aga ainult rongiliikluses, vaid sügavam mure selle taga on ühistranspordi kättesaadavus. Peamine küsimus on hoopis selles, mis saab siis, kui Haapsalu raudteed ei tule järgmisel, ülejärgmisel või üle-ülejärgmisel aastal? 
Kas kiirest Tallinn-Riisipere rongiliiklusest saavad osa ka Ellamaa, Lehetu, Turba ja Kivitammi inimesed, või on need õnnelikud ainult Riisipere elanikud?
Leiame, et kui Elektriraudtee ei korralda ise reisijate vedu Riisiperest Haapsalusse, siis peaks Nissi vald võtma endale kohustuse korraldada kõige olulisematel aegadel reisijate veo Riisiperest Kivitammi, Turba, Lehetu ja Ellamaale ning vastupidi.
Seda nägemust toetab ka äsja vastuvõetud Nissi valla arengukava.

Selline on valimisliidu MINU INIMESED veendumus ja nägemus sellest, kuidas võiks ja peaks Nissi vallas järgmisel neljal aastal asju ajama. 

 Kui sulle selline tulevik ei meeldi, siis pakkumisel on kindlasti ka muud variandid. 
 Meie omalt poolt aga soovime, et 

• vallarahvas võtaks aktiivselt osa 20. Oktoobril 2013 toimuvatest kohalike omavalitsuste valimistest – see on üks viis, kuidas kaasa rääkida, millist teed peaks kohalik elu minema. 

• leiaksite sobiva kandidaadi, kellele oma toetushääl anda– olgu siis ükskõik, millisest valimisliidust või erakonnast. 

Ärge arvake, et ainus viis midagi kohaliku kogukonna edendamiseks teha, on volikogu laua taga istudes. Lähenemas on igakevadised koristustalgud ja ka muud üritused, kus head mõtted ja iga abikäsi on teretulnud. 

Aga kõige viimaks tarkusesõna “Kui sa midagi ei tee, siis vingutakse, kui midagi teed, siis vingutakse veel rohkem.”

Tehkem kõik selleks, et see vana tõde vähemalt meie vallas ei kehtiks.